Reede, 21. aprill 2017

MIKS MINU BLOGI NIMI ON : ALASTI

Mõned päevad tagasi hakkas mu blogi silma Delfi Publikule.
Kes asjaga natuke kursis on, teab, et ajakirjanduse, ilukirjanduse ja fabritseeritud lugude vahe on tegelikult õhkõrn. Just seda õpingi siin tundma ja ära tundma.
Ajakirjanikud said inspiratsiooni kohe korralikku dramaturgiat arendada.
Hommikul ilmus kokkuvõte ühest minu postitusest ´ Hüvastijätukiri emale` ja juba samal pärastlõunal olid reporterid käinud juba kommentaari küsimas Ulvi Luhalt.
Need kommentaarid panid mind mõtlema selle üle, et nüüd oleme siis jõudnud sinnamaale, et on vaja sirgelt ja selgelt lahti seletada, miks minu blogi nimi on : Alasti.

Kohe, otse ja lühidalt välja öeldes - ma ei soovi ilusa fassaadi näitamiseks midagi aluspesu vahele ära peita. Elus edasi minemiseks tuleb asjadele otse silma sisse vaadata. Nii usun mina.

Ma ei püüagi olla perfektne ja suurepärane inimene, sest enamuses saadakse selleks arvates, et vot mina olen  teistest parem ja mõistlikum ja tublim ja toredam jne jne
Olen näinud piisavalt neid perfektseid ja suurepäraseid, et mitte tahta olla üks nendest.



Ma tunnen, kui keegi räägib üht ja mõtleb teist. Või varjab midagi.
Või tahab head nägu teha sita mängu juures.
Ja see tekitab vastikust ja on muutnud mind absurdselt siiraks ja otekoheseks.
See on mul lapsepõlvest peale küljes olnud. Kusjuures olen elus kogenud, et enamikus on sellised just need PERFEKTSED. Näiteks Ulvi Luht on täiesti perfektne inimene!!!
Ammu on selge, et, olen empaat.
Sellepärast ei sobi ma suhtlema kõigi inimestega ja võib öelda, jah, ma tõukan nad endast ära.
Ma ei talu seda kvaliteeti ja keeran selja ning teen "Run, Forest, run´i"
Ja jah, ma olen vaigistanud seda endas ka alkoholiga. Mida imet? Täiesti loogiline.

Lapsepõlves läks mul hinge tolleaegne menufilm ´Koidikud on siin vaiksed´. Siiamaani on mul nagu meelde raiutud, et naised lähevad võitlevad ´za rodinu za stalinu´ viimse veretilgani. Mul on harjumus õige asja nimel ja minu jaoks õige asja eest  minna ennast salgamata võitlusesse. 
Ja mind pole huvitanud, kas keegi peab seda halvaks iseloomuks või õigeks asjaks või mitte.
Olgu siinkohal öeldud, et ma ise olen alati imetlenud vaikselt ja pehmelt rääkivaid inimesi.
Ja alati imestanud, kuidas nad seda küll teevad.
Päris siiralt imetlenud, ma mõtlen. Hiljem aga avastanud, et paljud silmakirjalikud inimesed on alati niiiii kenad ja viisakad ja viksid või ka need, kes püüavad võimalikult palju omakasu saada lihtsalt kenad olles....

Aga räägime siis alkoholist.
Ma ei saa sinna midagi parata , aga see teema seondub mulle jälle mu bioloogilise emaga.
Ja ma räägiks siinkohal veelkord otse temaga.

´Mina olen mina ja olen alati olnud otsekohene ja piisavalt aus enda ja teiste vastu ja see on sind alati häirinud. Noh, et a ei ole alati kena, viks ja viisakas vaid nii mõnigi kord sõjakas kaitsmaks oma aateid.
Ja ühte ma ei ole kunagi teinud - maha salanud seda kuidas asjad on isegi  kui see rikub mu nime. renomeed või mida iganes.
Mis teised küll sellest arvavad ja puha...
AITAB, sellest aitab. 
Kui sulle sellest ei piisa, siis ma räägin veel nüansse oma elust. Nii, et sul võib pea hakata värisema otsas. Vot istun siin ja "mõtlen välja" ja oioioioi kui kurb.... Oh seda alkoholi ja meeltesegadust! MITTE MIDAGI SELLIST POLE TOIMUNUD!!! LIHTSALT SU TÜTAR ON NATSA NUPUST NAPAKAS!!!NII KURB JU!?
Ma pean rääkima natuke oma bioloogilisest isast.
Otse öeldes olid kõik need sinu afäärid Neeme Järviga ebaausad, ebatruud ja ebaeetilised. Mu isa oli `ainult` trompetist ja ta pidi iga päev nägema,  kuidas ta naine, minu bioloogiline ema, flirdib teise mehega, Neeme Järviga. Otse loomulikult sai mu isal sellest kõrini, kui ta naine flirdib teise mehega. Kas sa siis ootasid, et su mees jääb sellise moraalse surve all viksiks, viisakaks ja korralikuks? Kui nii, siis on see sinust väga sinisilmne tõesti. Jah, selle pressi all otsis mu isa lohutust alkoholist. Nii see oli.
Sellest ajast sa ei sallinud seda.
Sellest sai suur tabu ja mõõdupuu, kas inimene on hea või halb.
Kõik meie pere sünnipäevad on siiamaani peetud lastesampusega, sellepärast, et sul on foobia selle vastu.
Ka mu vend Raivo oli must lammas su silmis, kui ta oma eluprobleemides muud lahendust ei leidnud. Tal oli õrnem hing kui mul ja kui ta teada sai, et ta naine on juba neli kuud tema kõrvalt maganud  ta parima sõbraga, sõitis tal kelk jalge alt ära. Ta ei taastunud sellest kunagi...
Võtsid ta enda juurde.Kui ta õllepudeliga koju tuli, viskasid sa ta välja. Varsti võtsid sa ta üllalt jälle oma diivani taha magama. Kuni järgmise korrani. See tants käis pikalt. Kord oli ta hea ja siis jälle halb.
Lõpuks Raivo ei uskunudki, et suudab veel oma unistusi teoks teha. Hiljem ta ei tahtnudki. Aga selline elu murrab su. Nii ta oma käe peale kirjutaski – Te olete armsad, aga selline elu mulle ei meeldi.
Aga mina olen Zimba, lõvi oma südames ja mind nii lihtsalt ei murra! ´

Elu on mind tihti mõtlema ja oma seisukohti ümber hindama pannud.
See oli aastaid tagasi kui meie juurde astus sisse potentsiaalne äripartner Soomest ja tutvusta ennast : `Mina olen Timo. Mina olen alkohoolik.
Esimene mõte – mis ebaõnnestunud paadialuse ja sita otsa me nüüd astunud oleme. Aga selgus, et ta on edukas ärimees ja korralik pereisa. Tegime ägedalt koos äri ja kui olidki väikesed napsitamised oli see köki- möki. Pole teiste asi arvustada!!!
Oma tervenemisprotsessi raames tunnistas ta endale tõde mida oleks pidanud tunnistama aatakümneid tagasi ja tuletab ta seda endale igakord niimoodi meelde. Ebaadekvaatsed lähisuhted, teiste tahtmise ja ootuste järgi elamine.
See pani mind tookord teistmoodi maailma vaatama ja pean seda endal siiamaani kukla taga alati meeles.
Tänu sellele ja veel mõnele inimesele ning eriti oma elu ümberhindamisele pole ma ammu alkoholilembene kes siin muinasjutte karmist ja kurjast emast ja võõrasisast välja mõtleb!!! Mida vähem sind minu elus on ja kõiki neid tingimusi mida sa mulle siiani väga peenel, eetilisel moel perfektse inimesena sead, seda ilusamalt, ladusamalt, jõulisemalt ja alkoholivabamalt ma kulgen ning olen tänulik ja õnnelik ja mis kõige tähtsam- VABA igasugustest tingimustest! See oli nagu ämblikuvõrk minu ümber ja olen õnnelik, et lõpuks suutsin selle purustada!!!
Eriti südantsoojendav oli see, et paljudki inimesed võtsid minuga ühendust, et ka nende elus on olnud sarnased piinavad probleemid ja situatsioonid ja said julgustust neid radikaalselt lahendada. Nende tänu on mulle suurim kingitus!



Kui minu blogi nimi on Gerli Grand ALASTI siis võite täiesti kindlad olla, et mingeid ulmejutte te siit EI LEIA! Loomulikult kirjutan mistahes teemal oma kogemuse ja pilgu läbi ja võimalikult adekvaatselt. Kui keegi kuskil näeb neid asju teise pilgu läbi, peab tobedaks, ebaõigeks või lausa valeks siis PALUN VÄGA- OLGE LAHKED!TEIL ON SEE ÕIGUS!!!