Pühapäev, 8. jaanuar 2017

MIKS ME OLEME AU JA UHKUEGA GRAND UUSTALUD SÜNDINUD HÕBELUSIKAS SUUS

Niisiis- kes on need kummalised Grand Uustalud?
Kust "metsast" nad välja kargasid?
Kuhu püüne peale nad siis nüüd kuulsa nime abiga õige trügivad?

MEIE PÄRITOLU KIRJUTAN SEEKORD LAHTI JUST UUSTALUDE PERELOO VAATEVINKLIS.
SEDA LUGEDES EHK MÕISTATE, ET ME EI VAJA MISTAHES EESTI KUULSUSTE JA ÜLDSE MITTE KELLEGI MUU NIME KUI OMA PERE NIME!

Igatahes olid tol ajal, kui Lauri titest nooreks meheks kasvas. Rein Rannapi hambad Lauri ema kui hambatohtri hoole all ja meie mõlema kodudes teemaks muusika, külalisteks muusikud, lauljad. Ikka oli jutt ka Heino Tambergist, Arvo Pärdist, Vello Orumetsast jne jne.
Minu ema tundis ju tol ajal Uve-Holger Uustalut, sest mu trompetistist isa oli tema kolleeg, Mina teda kahjuks elavana ei näinud...
See imeline muusik ja õppejõud...VOT  TEMAGA ON JÄLLE SEOTUD TRAAGILINE LUGU!!!
VÄGA TRAAGILINE!!!
Olime Lauriga kohtunud juba teatristuudios. Ühel hetkel Laurit paar päeva ei olnud ja kui tuli, oli habetunud ja väga imelik. Loomulikult küsisime, et mis viga? Vastus oli väga lihtne: "ISA SURI ÄRA"
8. märtsi, naistepäeva hommikul kuskil 5 ajal öösel hakkas 57 aastasel Uvel väga halb. Ema Helene ajas ka lapsed ülesse ja kohe saadi aru, et asi ikka väga valesti. Kutsuti kiirabi, aga...enne, kui kiirabi kohale jõudis suri Uve kogu pere silme all.
NAISTEPÄEVALILLED, MIS TA HOOLSASTI ÜLEANDMISEKS OLI ÄRA PEITNUD, JÄIDKI ÜLE ANDMATA!!!!!!!!!!!!
Hiljem rääkisid ema ja õde, et Lauri, kes oli siis 20, oli toetanud uksepiida najale ja tema esimesed sõnad olid:"ISA EI NÄINUDKI KUIDAS MA TÕELISEKS MEHEKS SAAN!"

Vaid mõned aastad hiljem võttis ta mu naiseks. Olen temast 8 aastat vanem ja mul oli 3 last. Nüüd on neid 6 pluss Gowri naine Shanti, kes hoolsasti õpib ja areneb kuidas peres asju organiseerida ja majapidamist pidada.

Tegelikult võib üsna julgelt ütelda nii, et sündisime mõlemad "hõbelusikad suus"
Vähemalt meie endi jaoks on see nii.
Hästi soe ja hea tunne on sellest kirjutada, avaldades seejuures sügavat austust ja lugupidamist oma esivanematele.

Minu mehe, Lauri, isa oli niisiis muusik, kes õppis koos Neeme Järviga Peterburis ja meie perereliikviate hulgas on hulk suuri plakateid, mis teatavad kontserdist Estonias kirjaga: dirigeerib Neeme Järvi, solist on Uve-Holger Uustalu.
Uve-Holger oli Eesti tuntumaid metsasarve mängijaid, kes on sisse mänginud kõigile meile, kes oleme näinud "Viimset reliikviat" kõrvus helisevad "Ta-ta-datataaa..." Ka see metsasarv on meie reliikviate kambris maakodus, kus ikka puhume seda kui hommikulaud kaetud on.
Ta oli Eesti Muusika Akadeemia õppejõud, kes veel sotsialismiajal, kui naljalt piiri taha ei pääsenud, sõitis maailmas ringi ja esines 11 välisriigis. Sealhulgas töötas ta mitmes riigis ka õppejõuna. Kord pakuti talle lepingut aga õpetada tuli prantsuse keeles. Mees õppis 3 kuuga(!) prantsuse keele ära!
Lauril olid isegi värvipliiatsid "väljamaalt" toodud, kõigest muust rääkimata.

Siia juurde sobib rääkida ka minu päritolust põgusalt. Minu isa oli niivõrd andekas ja absoluutse kuulmisega trompetist, et võeti Sümfoonia orkestri põhikoosseisu otse Muusikakoolist ja üsna kohe ka kontsertmeistriks. Pisikesena vaatasin ikka telekast, et näe- issi mängib jälle trompetit. Tema vend oli tromboonimängija.
Suviti ikka käisin isaga kaasas suvistel sümfoonia orkestri suvelaagrites Pärnus. Eri Klas mängis ikka rannas minuga "liivapätsi" ja unistas väga, et tal oleks samasugune äge tütreke. Ongi ju.

Meie mõlema isad niisiis mängisid orkestris ja läksid tööle frakis. Mine sa tea- ehk sealt ongi meie kiindumus teatud puhuks hästi riietatud meeste vastu!

Lauri vanaisa oli Voldemar Uustalu. Metsasarvemängija, Pätsu sõber ja igavesti rikas mees. Kui tema poeg Uve ( kelle auks kannab sama nime ka meie üks  poegadest) võttis naise, siis andis vana Voldemar oma ühes Suur Karja tänaval olevas suures majas paljudest noortele terve korruse mõnusalt elada. Pere sõitis ringi ühel ajal Volgaga, mis tol ajal oli nö ministrite ja muude tuntud tegelaste sõiduriist.

Mina kasvasin sisuliselt üles Sümfoonia kontserdisaalis, kus ema naljalt ühtegi kontserdi mööda ei lasknud.

Üks väike episood ema elust veel. Suur sõprus ja romanss Neeme Järviga. Kaua enne mind( minu isa on  Märt Prääts) nad ikka kõndisid - loomulikult kuulus sinna juurde noorte armunute romantika - ümber Estinia hoone ja Neeme ikka arutas, kas ta peaks dirigeerima nagu Sostakovitsh või see või too. Ühel hetkel minu ema Ulvi pöördus talle otse vastu, lõi näpuga talle vastu rinda ja ütles:" Sina! Sina pead dirigeerima nagu NEEME JÄRVI!!!" Neemel oli ikka tavaks kõigepealt kummardada publikule ja siis parempoolse esimese rõdu 2 posti poole, kus seisime või istusime meie emaga. Nende ilus sõprus kestab siiani. Minu emasse väga armunud noor andekas trompetist võttis sisse surmava koguse tablette ja ta toodi napilt elule tagasi. Nii sai temast minu ema mees ja minu isa. Ema ei soovinud olla süüdi kellegi surmas. Neeme
oli nii meeleheitel, et kui asjast kuulis, sõitis Peterburi ja kosis esimese armsa tüdruku. Eks see oli nii määratud...

LOOGILISELT TEKIB KÜSIMUS- MILLEKS MEILE SIIS SEDA GRANDI SINNA VEEL VAJA OLI?
Meie töö on seotud erinevate Euroopa riikidega ja kui su käest pidevalt vabandades küsitakse, et mis see teie nimi nüüd oligi??? ja kui sa saad pidevalt pöördumisi kirjapildis Ystalu, Uttalo, Ystaly jne.
What is this?
Pealegi teeme brändi. GOWRI GRAND brändina kõlab ju hästi, või mis? Lauri, Gerli, Gowri, Shanti ja Raji Grand samuti. On ju. Elu lihtne- Grand Familia või Grandide Dünastia- kuidas soovite!. Ärinimena parim valik.

Austuse ja armastusega olgu siia veel lisatud, et Lauri vend EERO UUSTALU õppis Moskvas laserfüüsikuks aga praegu ta sõidab täisvarustuses mikrobussiga iga päev mööda kogu Eestimaad ja oskab füüsika ja keemia noortele äärmiselt huvitavaks teha ja sajad lapsed näevad iga päev äärmiselt põnevaid katseid.
Lauri õde ÜLLE UUSTALU on arst Tallinna Lastehaiglas ja päästnud sadade laste elusid.
ELAGU UUSTALUD JA SAAGU MEID PALJU!
UVE- HOLGER  JA HELENE UUSTALU LIIDUST ON TÄNASEKS KASVANUD 21 LIIKMELINE PEREKOND UUSTALUSID!!!









Neljapäev, 5. jaanuar 2017

MIS TÄHENDAB NÄHA MILJON KORDA, ET LAPS SÜNNIB JA SUREB!

Kulla kallid!

Ülimalt hea uudis on teile!!!!!!!!!!!!!!!!!
SELLEL PILDIL ON MEIE POEG GOWRI OMA TÜTREGA 2 MINUTIT PÄRAST TEMA SÜNDIMIST!!!
NEITYRI GRAND UUSTALU ON SÜNDINUD!
31. detsembri päeval Tai aja järgi 13.59 48cm ja 3150 grammi.
Terve, tubli ja naljalt teda emme tissi otsast ära ei saa- kasvada ju vaja!!!On imeline tunne näha oma poega värske isana





Otse loomulikult on tema ristiemaks Krista Lensin ja ühele väikesele tüdrukule midagi paermat juhtuda ei saa. Rõõmsameelne naine, kes nii mõndagi elus kogenud ja toredaid tegemisi , elutarkust ning  huvitavaid lugusid jätkub jgaveseks! Eriti tore on see, et "vanaema" tunneb Kristat  juba ajast, kui ta oli 17 aastane.




Siin näete just vastsündinud Neityrit- meie väikest tüdrukut!
Loomulikult saan aru, et igale emale- isale on just tema laps kõige ilusam, püham ja rõõmutoovam. Loomulikult saan ma aru, et iga perekond on maailma kõige õnnelikum perekond kui sünnib terve ja tugev laps!!!!!!!!!!



Selles haiglas ta sündis ja ma ütlen südamest, et kuigi võtsime riski sünnitada Aasia riigis siis ma tõesti ei ole kuskil näinud korraga ümber ühe raseda askeldamas näinud niiii palju naeratavaid ja hoolitsevaid arste ja õdesid rääkimata sellest, et ka meie vanavanematena tohtisime olla Shanti kõrval!Ja nüüd minu järjejutt!
Kui olme üle elanud ühe oma elu suurimatest traagikatest, matnud oma vastsündinud lapse millest rääkisin eelmises blogis oli meil taas vaja minna oma firmasse, kus 90 õmblejat olid ülesse rivistunud kaastunde avalduseks. Mina lihtsalt käratasin "Marss kõik tööle!!"Lauri ema andis meile 10000 krooni, sest ta teadis, et me läheme kas või jala Indiasse. Olgu öeldud, et oleme seal elanud vähemalt 1,5 aastat oma elust ja seal oli meil sõber Jaaapani selgeltnägija. Just tema juurde me läksimegi. Soovisime kõike korrata st sünnitada elusa lapse. Muu meile korda ei läinud. Ta ütles, et saame lapse aga sama hing tagasi ei tule. Seal kohapeal võtsime vastu esmalt otsuse, et rendime auto ja sõidame Kanjakumari, kus kuu ja päike kohtuvad. Juhtus aga nii, et hotellis oli buklet mis soovitas reise eralennukiga 500 km ookeani kaldast Bangarami saarele. Lauri helistas kohe ja lennukis oli just 2 vaba kohta. Lendasime! Saareke oli väike ja täiesti muinasjutuline oma säravate- elavate korallidega ja sisuliselt ujusime värvilistes kalaparvedes.Tegelikult istusime alguses tunde kaldavetes, embasime teineteist ja lihtsalt nutsime. Muide- just seal jäin ma ka kohe rasedaks. Koju jõudes saime sellest ka kohe teada jaaaaa siiiis.....jaaaaa siiiiis sain ma aru mida teinud olin. Lauri ostis uue elutoa mööbli, pani mind tugitooli istuma ja ütles lihtsalt aga radikaalselt, et vot sina oled nüüd rase ja PERIOD!SRY! MINA. OMAST ARUST SUUR ÄRINAINE JA NÜÜD LIHTSALT RASE!?!? WHAT!?!? ÄRINAINE JA NÜÜD LIHTSALT RASE!?!? Paradoks oli muidugi selles, et äri läks nagu lepse reega ja seal toolis ma saingi rahulikult istuda nagu Türgi Pasha. Muidugi nägin vähemalt miljon korda kuidas laps sünnib ja.... Otsustasime seekord haiglas sünnitada (Lauri oli vastu võtnud juba 2 kodusünnitust kus olime meie ainult kahekesi...Hullud....eks!?!? Alguses otsustasime sünnitada haiglas. Paradoks oli aga see,et meile määrati SAMA ÄMMAEMAND!!!!Pidime palati ukse tagant minema jooksma aga juba ta avas ukse ja seletas meile täiesti rahulikult, et asjad vahel lihtsalt juhtuvad....TULE TAEVAS APPI! Sain aru, et pean oma hirmud ületama ja julgelt saatusele vastu minema. Lauri oli meil vannitoas lasknud remondi teha ja seal ta, meie praeguseks 19 aastane tütar Raji sündiski. Nii, et oleme ära teinud ka vette sünnituse. Järgmisel päeval tuli ämmaemand meile ja ma isegi ei oska ega tahagi teile kirjeldada seda õnne, joovastust, rõõmupisaraid ja juubeldust. Üks kaunemaid ja rõõmurohkemaid päevi meie elus!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tuhat kallit ja olgem julged! Kes julge ei ole seee ikka shampanjat ei joo!!!!
Kui teist kellelgi on taolisi kogemusi olen kindel kui kahju teie kõrval tugi isikuna, emana, mentorina või mida iganes!!!! Ületame koos kõik raskused!!! Meie, naised, peame kokku hoidma, üksteist toetama ja olema vaprad. Meestel on omad kohustused- meid armastada, hoida ja olla meie kõrval kindlad kui kaljud!!!!Eriti ja kindlalt rasketel hetkedel!
ÖELDAKSE, ET GOWRI BRÄND ON KALLIS!`?!!?
ON JAH!
AGA SEDA MITTE KAUPADE HINNA MÕTTES, VAID VÄÄRTUSTE MÕTTES!!!
IGAÜKS MÕISTAB SEDA OMA INTELLIGENTSI PIIRES!!!

Pühapäev, 1. jaanuar 2017

SÜNNI JA SURMAGA EI TEHTA NALJA!

No oli meil aga öö!!
Kuskil 2 paiku kargas Gowri meie magamistuppa:" Üüüülesse! Üüüülesse! Shantil tulid veed ära!"
Mina muidugi kobisin kohe unesegusena nende magamistuppa, et kas on ikka õige asi - mine sa neid ootusärevil noori isasid tea!?"
OLIGI. Suuur loik põrandal ja jätkus nii voodisse ja hiljem kõikjale.
Shanti kenasti pikali. Midi pissile minema ja näe noh- juhtus nii, et tuli juba voodiotsas ära. Andke andeks!
Ta sel hetkel suurt ei taibanud, et nüüd läheb sünnitamiseks...
Noh ja meie! Taevas tule appi!!!  Me kõik kolmekesi kargasime paanikas mööda maja ringi nagu mägikitsed. Ei- rohkem nagu peata kanad. Keegi meist ei mäletanud äkki, kus asub tuttava taksojuhi visiitkaart ja ilmselgelt tundus meile, et on vaja ilmtingimata kaasa võtta kõik käeulatuses olevad asjad, et äkki läheb vaja a la supipotti, käterätikuid, rannamänge ja jumal teab veel mida...
Shanti vaatas seda kõike pealt kuskil 10 minutit ja lausus lõpuks vaiksel häälel:"Äkki peaks haiglasse sõiduks auto ära tellima?"
BÄNG! Väga õige mõte! Igatahes said kõigil mõistus pähe tagasi ja oligi auto ukse ees.
Sõit läks lahti haiglasse, mille mehed olid valinud ja kohapeal kõik üle kontrollinud. No nii.
Haigla ukse ees ootas juba ratastool, sest Lauri helistas ette, et tuleme. Siis aga...Shanti veeti kenasti vastuvõttu, mehed vormistasid vajalikke pabereid ja mina...mina märkasin, et kui Shantil paluti ratastoolist püsti tõusta siis ei pakutud talle istet, pikalipanemisest rääkimata. Mehed jõudsid rõõmsalt vormistatud paberitega kohale ja mina teatasin, et vot nüüd olgu ratastool kohal ja auto ukse ees- me sõidame teise haiglasse!!!
Sõitsimegi. Ja õigesti tegime! Esimesest hetkest pandi Shanti pikali, 4-5 inimest tegid vajalikke protseduure  ja dokumentide vormistamisi jne kõik oli ladus, kiire ja professionaalne. See pilt siin nä tab kuhu ta saabumas on! Meie perekond- 6 onu- tädi, onupojad, täditütred ja mis kõige
ige tähtsam vanavanaema ja avanavanisa!!!
Lahkusime koju ja Gowri sai perepalati kus aeg- ajalt pikali visata.
Hommikul Krista Lensin veel siin rõõmuga itsitas, et vot eile sai Suure Buddha juures munga õnnistuse ja laps ka püha veega üle sopsutatud, et vot nüüd ongi aeg käes, mis ma ütlesin teile!!!
Kui tagasi haiglasse jõudsime oli probleem selles, et emaka avanemine 12 tunni jooksul ainult 2 cm. Just oli tehtud süst intensiivistamiseks.
Ja vot siis ütlesin mina ilusti, aga väga radikaalselt, et palume(nõuame) kohe keisrilõiget.
Ja rääkisin tohtrile, kes arvas, et võiks ju veel mõned tunnid oodata, oma loo. Ja vot siis läks neil kole kiireks ja ütlesid, et näeme last 30 minuti pärast. Nägimegi! Elusa! Tervena!
Minu lugu ise on aga selline:
Soovisme 5 poega ja olingi seda viiendat ootamas. Tööd oli maru palju, ma ei söönud õigel ajal ja korralikult ning mäletan, et üsna mõnel korral peaaegu minestasin õhtul voodisse....
Vahel ikka rääkisin, et näed- öeldakse ju, et Jumal ei anna sulle kanda rohkem kui suudad, aga seekord ei ole see nii....
Kuskil 8-9 kuu vahel tulid ühel hommikul veed ära. Olime praktiseerinud kodusünnitust ainult kahekesi, aga igaks juhuks helistasin Fertilitase ämmaemandale. Ta ei leidnud põhjust suureks muretsemiseks. Eks siis nüüd hakkavad sünnitusteed
avanema ja kõik toimub plaanipäraselt. Eks siis hakkasidki valud ja lõpuks meie pojake sündiski. Kuna oli 26 detsember arutasime mehega, et paneme talle nimeks Kris. Pesime ta puhtaks ja hoidsin teda rinnal aga...ta ei teinud silmi lahti ja nuuksus ja nuuksus ja nuuksus...Otsus sai tehtud, et kui hommikuks paremaks ei lähe, sõidame haiglasse. Kuskil 12 ajal öösel pojake enam ei nuuksunud, hakkas sügavalt hingama ja naeratas meile - meie süda jäi rahule - lõpuks ometi on kõik korras. Olime mõlemad rampväsinud, võtsin  ta kaissu ja suigatasin.
Kui ärkasin mõne tunni pärast oli mul kaisus SURNUD LAPSUKE! Need sügavad hingetõmbed olid tema VIIMASED... Mäletan, et istusin voodi juurde toanurka maha ja ei taibanud midagi, mis toimub. Lauri ema oli tol öösel meie juures, tema kutsus kiirabi ja laps viidi ära. Ma ei taha ega oska kirjeldada oma tunnet!!! Järgnevad päevad....Kas te suudate ette kujutada tunnet, kui lähete tuppa, kus on 5 (!) last ja tuba on tühi. Meie vanem tütar nuttis alguses 3 tundi, et näe- jälle vend ja siis 3 päeva, et vend suri. Eriti drastiliseks tegi kogu selle loo asjaolu, et pidime surmatunnisutsega minema Mustamäe surnuruuri, et laps Pärnamäe Krematooriumisse saadetaks. Nii. Läksime. Andsime paberi ja meile öeldi, et oodake hetke!!!  Selle hetke pärast ulatati mulle sülle meie lapse laip!!!!  Mul oli hing kinni. Läksime kahekesi auto juurde ja sõitsime Mustamäe surnukuurist Pärnamäe krematooriumisse. läbi terve linna. Selle teekonna sisse sõnad lihtsalt ei mahu.. Kui selline asi juhtuks uuesti - kindlasti peksaksin l inimese läbi kes seda tol hetkel tegi. Või...või mitte.
Kui poja sai tuhastatud, võtsime mõlemad urnist näpuotsatäie tuhka ja panime hindu tavade kohaselt teineteisele kolmanda silma kohale. Tema urnike on praegu kõrvuti oma vanaisa ja metsasarvekorüfee Uve-Holger Uustaluga Metsakalmistul.
Tegelikult oligi mul plaan täna teile see lugu jutustada, aga elusa, terve ja tugeva Neytiri sünd muutis ka selle valusa loo kauniks, rõõmsaks ja ülevaks!!!!!
Nii, et kõik rasedad tulevased emad - ärge riskige. Shantil oli ka ette nähtud veel kuskil 12 tundi emaka avanemist ja siis...vaatame, et äkki....
Olen õnnelik, et olen sõnakas, selgelt väljenduv ja järelejätmatu olukordades, kus mulle tundub, et just täpselt mina tean mida, kuidas ja kui ruttu midagi teha!!!!!!!!!!!!!!!!! See ei ole mingi enesekiitus. Seda on õpetanud mulle elu läbi raskete ja ka traagiliste kogemuste.
Glory to NEITYRI!!! Kes juba hoolega otsib ja lutsib emme tissi!
Mis juhtus pärast meie elutraagikat, räägin teile järgmine kord. Ja see lugu väärib fanfaare!!